“Vana mehe noorusmälestused”
Wilhelm von Kügelgen (1802-1867) on Saksa kirjandusloo üks tuntumaid memuariste, ehkki peamiselt tegevusalalt oli ta õuekunstnik Saksamaal Ballenstedti pisiriigis. Kügelgeni raamat „Vana mehe noorusmälestused“ ilmus esmakordselt 1870. aastal Berliinis. Sellele järgnes lugematul arvul saksakeelseid kordustrükke ja teosest kujunes Saksa kirjandusloo üks populaarsemaid autobiograafiaid. See on olnud tuttav ka haritud eestlastele, näiteks nimetab August Kitzberg oma autobiograafias, et just „see kaunis teos“ inspireeris tedagi oma elukäiku kirja panema.ehkki peamiselt tegevusalalt oli ta õuekunstnik Saksamaal Ballenstedti pisiriigis.
Kügelgeni isa ja onu – kunstnikest kaksikvennad Gerhard ja Karl von Kügelgen on Eestis enam tuntud, neid peetakse professionaalse kunsti teerajajateks Eesti kunstiloos. 2015 oli kaksikvendadele pühendatud ka suurejooneline näitus Eesti kunstimuuseumis. Vennad Kügelgenid abiellusid õdedest baltisaksa aadlipreilide Zoege von Manteuffelitega ning Kügelgenide suguvõsa oli Eestis kuni baltisakslaste ümberasumiseni 1939 väga tuntud, laiaharuline ja edukas ning andekas mitmel alal.
Wilhelm von Kügelgen sündis 20. novembril 1802 Peterburis, elas lühemaid perioode Eestis, pikemalt Dresdenis ja lõpuks Ballenstedtis, kus tal kümne viimase eluaasta jooksul valmis mälestusteraamatu käsikiri, mis trükivalgust nägi alles postuumselt. Kuigi W. von Kügelgen oli akadeemiliselt koolitatud kunstnik, ei ole siiski tegu kunstiraamatuga, vaid 19. sajandi kahe esimese kümnendi ajaloosündmuste, seisuseühiskonna, mõtteviisi ja elulaadi kirjeldustega mikrotasandil. Tegu on tagasivaatega tema noorusaastatele Eestis ja mitmel pool Saksamaal keset Napoleoni sõdu kujutab endast suurte ajaloosündmuste ja kõrvaltegelastest kuulsate persoonide (Goethe, Napoleon jt) panoraamsel taustal sissevaadet 19. sajandi alguse ajalukku, elulaadi, kommetesse ning kasvatusprintsiipidesse nii Saksamaal kui ka Eestis. Autor lükib leebe huumori, suure mõistmise ning elutarkusega meenutuste mosaiiksesse ritta rohkem või vähem anekdootlikud lood ja seigad, kirevad tüübid ja originaalsed isikud, kes enam kui kahesaja-aastasest ajavahest hoolimata mõjuvad ometi ajatutena. Südamlikult soe, humoorikas ja filosoofiliste mõtisklustega vürtsitatud tekst haarab erudeeritud vana mehe vaates Napoleoni ajastu vastasseisud, arutelud religiooni teemadel ja erakordselt rikkaliku ajalooliste isikute galerii. „Vana mehe noorusmälestustes“ on juttu ka elust Ojasoo mõisas ning pisut ka eestlastest 18.–19. sajandi vahetusel, näiteks pärisorisest teenijatüdrukust Leenast, kes Dresdenis elades põdes valuliselt koduigatsust. Lapse ja nooruki suhete kõrval ema Helene Marie, venna Gerhardi ja õe Adelheidiga on raamatus peatähelepanu all isa, tuntud kunstnik, Goethe-portreteerija ning Dresdeni kuningliku akadeemia professor Gerhard von Kügelgen (1772–1820). Isa surm röövmõrtsuka käe läbi paneb lõpp-punkti mälestusteraamatule, mille viimane lause kõlab: „Ja sellega võib langeda loor mu edasisele käekäigule“.
Memuaaride ilmumisjärgsest kohesest edust tiivustatuna (raamat oli veel enne Teist maailmasõda üks populaarsemaid leerikingitusi Saksamaal) jõuti juba 19. sajandi lõpul kirjavahetuste ja lähisugulaste kirjapandu kompileerimise teel üsna peatselt ka «vana mehe» memuaaride jätku- ning kõrvalköideteni ning Kügelgeniana täieneb üha tänase päevani. Teos on varasemalt tõlgitud inglise ja soome keelde.
Eesti kunstiajaloolaste käsitlustes leiavad Wilhelm von Kügelgeni mälestused tihti mainimist – olles nõnda tihti tsiteeritud, kuid tervikuna laiemalt üpris tundmatu teos, kirjutatud pealegi vanapärases saksa keeles. Ja nüüd ongi see paljukõneldud, kuid Eestis väheloetud teos jõudnud eesti keelde, laiema lugejaskonna ette.
Teos on kõvakaaneline, kalingurköites ja ümbrispaberi ja järjepaelaga, maht on 576 lk. Teose koosseisu kuulub ka ühe poogna jagu värvilisi illustratsioone erinevatest mäluasutustest. Teksti täiendab tõlkija Anne Untera sisutihe järelsõna, teose nüansse ja ajastu tausta avavad rikkalikud joonealused selgitused, samuti on teos varustatud isikunimede registriga.